Kuna Androl ei ole veel lootuski Eestisse normaalse palga ja tingimustega tööd leida, plaanime me mõneks ajaks Soome elama tulla, sest see pole meie jaoks normaalne pereelu kui mina olen Liisudega Eestis ja tema üksi Soomes. Need, kellega me rohkem suhtleme, teavad, et pidime juba kevadel Soome tulema ja siis oli plaanis tulla suve keskel aga ikka tulid igasugused asjad vahele. Praegune Soomes olek tuli väga väikese etteteatamisajaga ja sellepärast see vist toimiski.Igatahes oleme me nüüd lõpuks siin, kuna Andro ei ole üks nendest mitmetest tuhandetest ehitajatest, kes elavad mitmekesi koos, saame me siin mõnusalt omaette olla ja vaikselt uurida ja tutvuda, et kuidas meil see elu siin olla võiks ja olema hakkab.
Kui ma kirjutasin sellest, kuidas ma nädalaks Haapsallu sõitsin Liisudega ja kui palju asju mul kaasa oli vaja võtta siis seekord oli neid asju naaaatukene rohkem :) Kuna seekord tulime me 2ks nädalaks ja hetkel ei ole meil siin pesumasinat niiet pidin Liisudele enamus nende riietest kaasa pakkima. Auto oli meil äärest ääreni asju täis topitud ja päris mitu vajalikku asja pidime kahjuks veel koju jätma.
Korter on siin 1toaline, kuid vähemalt saame olla vaid oma perega. Ümbrus meeldib mulle väga, kohe maja tagant algab suur park, kus on mõnus jalutada, lähedal on mitu mänguväljakut ja niiiii suur Prisma, et sinna võib kohe päris tõsiselt ära eksida. Mulle väga meeldib, et nendel suurematel mänguväljakutel toimub esmaspäevast reedeni vahvaid üritus lastele ja seal saab kasutada liivakastimänguasju ja rattaid, mängida palli jne. Kahjuks ei tunne ma siit lähiümbrusest veel mitte ühtegi noort ema, niiet enamus ajast olen oma Liisudega seal üksi ja kui alguses mõni vaatabki sellise ilmega, et tahaks rääkima hakata, tõmbuvad nad eemale kui kuulevad, et räägin Lauraga eesti keeles. Eile oli üks natuke naljakas ja samas veidi ebameeldiv kogemus ühel mänguväljakul- läksin oma Liisudega liivakasti äärde ja parkisin Lenna vankri ühe teise käru kõrvale, kui selle vanrki omanik kuulis mind eesti keeles rääkimas, tormas ta kiirelt oma käru juurde ja krabas sealt kotist oma telefoni ja siis läks istus jälle rahulikult. Mulle jäi selgusetuks selle tormlemise põhjus, kas ta arvas, et ma hirmsasti tahan tema telefoni endale saada?! Ja mõni aeg hiljem kui Laura seal ronis ja mängis, mängisid samas kohas ka umbes 1-1,5 aastased pisikesed poisid ja nende emad vaatasid mind ja Laurat sellise näoga nagu ta ei tohiks seal olla, sest ta on ju nii palju suurem nendest ja lisaks sellele veel eestlane kah. Selline käitumine jättis nii paha tunde, et läksime teisele mänguväljakule, mis on küll poole kaugemal aga vähemalt ei ole keegi meid seal sellise ebameeldiva pilguga vaadanud.
Täna käisime samal mänguväljakul ja seekord olid seal juba hoopis meeldivamad inimesed, kellega natuke isegi juttu rääkisime ja minu usk Soome emmede sõbralikkusesse taastus :)
Olin varem vaid teistelt kuulnud ja lugenud kogu sellest paberimajandusest, mida siin ajama peab selleks, et ennast siia sisse kirjutada ja siin ka kõiki toetusi jms saada. Täna siis käisime Kelas, et uurida mida ja kuidas me täpsemalt tegema peame, et saaks Laura siia lasteaeda ja kuidas minu emapalgaga on ja lisaks veel mõned olulised asjad. Sellest, mida see teenindaja soome keeles rääkis, ei saanud ma suurt midagi aru ja kui ma hiljem lugesin sealt kaasa võetud EESTI KEELSEID infovoldikuid, jäi asi mulle endiselt nii segaseks, et ma juba hakkasin kahtlema, kas ma üldse kunagi saan siin need vajalikud asjad korda aetud. Igasuguseid toetusi on nii kohutavalt palju, et see võttis mul silme eest kirjuks ja selleks, et aru saada, milliseid toetusi meie võiksime taotlema hakata, peab küll mingi geenius olema. Hetkel on see paberimajandus minu jaoks tõeline raketiteadus niiet kui meie blogi loeb keegi, kes on kogu selle asja ise läbi teinud, võib julgelt meile nõu anda, et mida ja kuidas kõige mõistlikum teha oleks :)
Mulle kohutavalt meeldib siinne tohutult suur toiduvalik. Ja siin on minu meelest nii ütlemata lihtne veelgi tervislikumalt toituda kui Eestis :) Väga palju on siin mahetooteid, munad, või, mahlad, pudrud, hommikuhelbed, müslid jne jne, mis minu meelest on väga meeldiv, et ei pea mahetoodete ostmiseks kuskile eraldi poodi minema, vaid saan kõik ühest kohast osta. Kes on Soomes Prismas käinud teavad kindlasti KUI suur on siin piima, keefiri ja jogurtivalik, see võtab lausa silme eest kirjuks ja üsna raske on valikut teha. Ja sama on ka sinkide ja juustudega aga mulle meeldib, et valikuvõimalus nii meeletult suur on :)
Praegu tundub mulle, et siin on isegi päris hea elada aga pragu on mul ka see teadmine, et kui ma ikka üldse ei taha siis jätkame seda elu, mis siiani- Andro elab siin ja käib kodus iga 2 nädala tagant ja mina elan Liisudega Sakus. Aga kui saame siia suurema elamise ja Laura siia lasteaeda siis nam nii lihtsalt Eestisse tagasi ei lähe. Ma usun, et Liisudele, eriti Laurale, tuleb kasuks elada kuskil mujal, sest ta on veel nii väike, et keele peaks üsna kiiresti ära õppima ja hetkel on siiski peamine see, et ta saaks issiga koos olla ja näeks, milline peab olema normaalne pereelu.
