Abordi poolt ja vastu

Selle teema kohta on sama palju arvamusi kui on inimesi. Mina isiklikult üldiselt aborti ei poolda, kuid on ka mõned erandid. Ma ei teagi, kas ma olen liiga nõrk või egoistlik naine, kuid mina ei ole valmis kasvatama puudega last ja kui mõnel rasedusaegsel uuringul peaks selguma, et meie täpikesega ei ole kõik nii nagu peab, oleks abort üks minu valikutest. Kirjutasin sellest ka siis kui Lennat ootasin ja üks analüüs oli natuke korrast ära. Ma ei suudaks loobuda oma elust ja tegemistest, et terve ülejäänud elu hoolitseda puudega lapse eest. Ja kui on juba raseduse ajal selgeks tehtud, et lapsel on mingi tõsine viga siis ei ole see minu meelest ka lapse suhtes aus kui ta peab seda elu siin elama heal juhul ratastoolis, halvemal juhul voodisse aheldatuna, ei saa rääkida, ei suuda ise süüa-juua, rääkimata siis iseseisvast pesemas või wc käimisest. Võite mind nüüd häbiposti panna aga ma lihtsalt ei oleks selliseks eluks valmis. Niiet see on üks põhjus, miks ma aksepteerin aborti ja oleksin valmis ka ise seda tegema.

Teine põhjus, miks abort minu jaoks on aksepteeritav on see kui ema jääb rasedaks ajal, mil tal on väga raske haigus ja sellega seoses võtab kangeid rohtusid või on organism lihtsalt liiga nõrk, et sellise vastutusrikka ülesandega hakkama saada. Aborti peaksid minu meelest tegema ka kodutud ja muud eluheidikud, kes ei saa endagagi hakkama, sest mis tulevikku nendele lastele oodata on kui neil pole õiget kohta kus magadagi. Jah see on tõsi, et kõige olulisem laste jaoks on nende vanemate tingimusteta armastus, tähelepanu ja lähedus aga see ei toida ja ei hoia neid soojas. Ma isegi ei kujuta ette kuidas need lapsed peaksid minema lateaeda või kooli... Arvatavasti neid lapsi ei võeta isegi arvele?! Igatahes ei tohiks sellised inimesed lapsi saada, kellel pole endalgi sooja kohta, kuhu õhtu saabudes magama minna.

Nüüd aga sellest, miks ma olen abordi vastu. Teate kui vara hakkab juba sellel täpikesel süda lööma? Umbes 6 nädalal. Mina näiteks sain Laura ootusest teada alles siis kui mul oligi juba 6+ nädal. Ja see väike tulevane inimene on siis juba täitsa elus ju kui tal süda lööb. Õnneks teeb loodus väga tihti ise omad korrektuurid ja enamus rasedustest katkeb enne kui naine sellest ise teadlik on. Kui ei ole neid eespool toodud põhjuseid ei suuda ma aborti mõista.

Olen kuulnud ja lugenud, et naised teevad aborti, sest nad mõistavad, et pole emaduseks valmis. No halloo, selleks ei saagi mitte kunagi päris valmis olla. Isegi kui laps on väga oodatud ja planeeritud, jõuab reaalsus kohale alles siis kui näed seda tuksuvat täpikest või kui näed testil kahte triipu. Siis jõuab kohale, et enam taganemisteed ei ole, et nüüd keeratakse su elu peapeale, et su ellu tuleb üks väike inimene, kes vajab su aega ja tähelepanu rohkem kui keegi teine. Ühesõnaga see vabandus, et "ma pole valmis", ei ole minu jaoks mõjuv põhjus. Kui sain teada, et ootan Laurat siis mina ka kartsin,  kohe väga, kuid abort ei tulnud kordagi mõttessegi, sest ma uskusin sügaval sisimas, et ma saan hakkama ja mida edasi rasedus arenes, seda enam ootasin, et saaksin selle pisikese ime eest juba hoolitseda, teda süles hoida, teda hellitada ja kaisutada. Emaks ei saada, emaks kasvatakse ja lapsed ongi need, kes emasid kasvatavad.

Tean ka naisi, kes on karjääri tõttu teinud abordi, et mitte jääda tööelust kõrvale. Töö ei kao kuhugi aga üks väike elu kaob ja hilisem kahetsemine ei too teda enam tagasi. Siis veel need, kes teevad aborti, sest mees ei taha last, järelikult pole siis õige mees ja iga naine peaks ikka oma sisetunnet usaldama. On ka mehi, kes esialgu on täiesti beebi vastu,  aga kui see  väike ime neil süles on, sulavad ka nemad.

Need põhjused on tühised minu jaoks ja ma ei hakka seetõttu kuskil meelt avaldama ega hakka tuliselt abordi vastu võitlema, kuid naised võiksid enne sellist otsust ikka tõsiselt mõelda. Abort võib tunduda kõige lihtsama valikuna ja kõige kiirema valikuna, kuid mõelge sellele, et te tapate väikese inimese enda sees, kes tegelikult suudaks pakkuda teile piiritut armastust ja rõõmu igasse päeva. Keegi polegi öelnud, et lapse kasvatamine lihtne on aga see pakub tohutult avastamisrõõmu, armastust, lähedust ja hetki, mis soojendavad südant. Leidub ka naisi, kes lihtsalt ei taha emaks saada, ka see on valik ja ei saa sundida emaks saama kui pole kaasa antud seda emadusegeeni. Ühiskond küll survestab noori naisi, et ikka peab saama vähemalt ühe lapse aga see pole lõbus kummalegi- ei emale ega ka lapsele kui ema kohe üldse lapsi ei armasta ja ei taha kunagi oma aega jagada ühe väikese inimesega. Enamusel meist siiski on olemas see geen ja seetõttu peaks iga naine enne abordi otsuse tegemist mõtlema, kas ta tõesti ei oleks võimeline olema ema.