Kutsumata külalised meie kodus

Ma olen ALATI igasuguseid kummituste jms jutte kartnud, juba neid kuulates on hirmust pisarad voolama hakanud, kogu keha katab hirmuhigi ja kananahk ja judinad käivad üle selja. Ise pole ma aga selliste juhtumitega varasemalt kokku puutunud, kuid nüüd pean tõdema, et meie armsas pesas toimuvad vägagi judinaid tekitavad sündmused.

Kõik algas isadepäeval, kuigi olin juba varasemalt tundnud siin sellist imelikku kõhedust, hakkasid imelikud asjad just peale seda juhtuma. Laural on oma väike pink, millega saab käia wc's ja käsi pesta jms. Ostsime talle väikese laua Ikeast, et ta saaks seal joonistada ja muid oma asju teha, ilma, et Lenna käiks segamas aga sobivat tooli ei leidnud ja nii ta siis kasutab seda pinki ka seal laua ääres istumiseks. Millegipärast oli Andro selle pingi pannud meie voodi äärealla nii, et pool pingist oli voodi alt väljas ja olgu öeldud, et meie voodi ei ole väga madal ja mingeid servi ja ääri jms ka seal all ei ole. Igatahes, me istusime voodil ja Laura tahtis joonistama minna, oli siis põlvili seal laua ääres kui Andro ütles, et ta oma pingi võtaks, hakkas Andro seda siis sealt voodi äärealt võtma, kuhu ta selle pani aga mida polnud-pinki. Istusime siis natuke ja ei pööranud sellele enam tähelepanu, et pinki pole, rääkisime juttu kui äkitselt käis kõva kolksatus, täpselt selline hääl nagu siis kui see pink põrandale kukub ja kui Andro uuesti vaatas, oli pink just seal, kuhu ta selle pannud oli....oiiii meil oli kriipi mõlemal.

Teine juhtum leidis aset siis kui Andro oli õhtuses vahetuses tööl, vannitoas tuli põles ja uks oli lahti,Liisud magasid ja mina kasutasin oma vaba aega väga tõhusalt- suhtlesin netis sõpradega kui äkitselt kostis vannitoast kolin, täpselt selline nagu siis kui Laura pintslid põrandale kukuvad. Ma olin kergelt paanikas ja ei julgenud ennast liigutadagi, pidin peaaegu püksi pissima, sest ma ei olnud nõus vannituppa minema enne kui Andro kodus. Tuli siis Andro koju ja rääkisin talle loo ära, läks vannituppa vaatama-kõik täpselt nii nagu peab. Põrand oli puhas ja asjad omadel kohtadel. Siis läksid õhtud minu jaoks veel kriipimaks.

Lisaks kõigele sellele, teeb meil külmkapp imelikku häält, nagu naksub vms ja see pliidi kohal olev tuli samamoodi, õhtuti üksi olles kostavad need hääled veel eriti kõvasti ja hirmsasti.

Ja kõige tipp minu jaoks on tänahommikune juhtum- Andro läks täna 7.30 laevaga Eestisse, sest tal seal mäng, võttis Laura ka kaasa ja me Lennaga jäime siis kahekesi koju, nad läksid juba kella 6 ajal kodust minema ja meie magasime. Söötsin Lennal kõhu täis ja magasime edasi. Nägin ilusat und ja puha ja siis äkitselt ärkasin üles või noh niivõrd kuivõrd, kuulen, et keegi tõmbab kottide/kohvrite lukke kinni-lahti, sebib ringi ja sahistab, alguses kuulasin natuke ja unesegaselt mõtlesin, et Andro kodus aga siis meenus, et nad läksid ju ära, tahtsin siis istuma tõusta ja küsida, et kes siin on, mõtlesin, et äkki Andro unustas ukse korralikult kinni panna ja nüüd mõni meie maja ka

htlastest "külla" tulnud. Aga ma ei saanud ennast liigutada ega rääkida, ainult imelik kähin tuli suust välja, silmad sain natukene lahti ja nägin nagu oleks Laura voodil olnud suur kuhi mingeid asju, meil see jõulukolmnurk põleb akna peal niiet täitsa kottpime toas ei ole ja midagi ikka näeb ka. No igatahes lamasin siis edasi voodis ja kuulen kuidas ikka mingi sahistamine käib, siis hakkas aken imelikult klirisema ja peaaegu kohe ärkas Lenna, vaatas seda klirisenud akent ja naeratas suuuuurelt. How creepy is that??? :O See abitu tunne oli kõige hullem, kuulsin kõike, mis ümberringi toimus aga midagi teha ei saanud. Mõtlesin, et mis siis saab kui Lenna nutma hakkab, kas siis saan liigutada või mis siis üldse toimuma hakkab...

See polnud tänahommikune ainus imelik juhtum, läksin vannituppa Lennal peput pesema ja tean 100% et võtsin kaasa 2 villast sokki ja 2 sussi, sest need on alati koos, panin ta riidesse ja hakkasin susse jalga panema aga ainult 1 suss oli, mõtlesin, et juu kukkus pesukorvide vahele/taha vms, tõstsin kõiki asju ja otsisin, mis ma otsisin aga suss on nagu õhtu haihtunud, vaatasin ka toas need kohad üle, kus need meil tavaliselt seisavad aga ei midagist :/ Mida pole, seda pole. Kui paari tunne pärast õue hakkasime minema siis vedeles suss keset vannituba. 

Kui keegi tahab lahkelt oma kodu pakkuda meile, kuniks me uue elamise saame, siis kõik pakkumised on teretulnud ja ka kõik nipid, trikid, nõuanded jms, kuidas nendest "külalistest" lahti saada. Isegi praegu, päevavalges on mul siin väga kõhe olla, rääkimata siis õhtusest-öisest ajast. Suurest hirmust panin uuesti kaela risti, mis mul seal varasemalt koguaeg rippus peale ristimist, küünlad põlevad ja kui Eestisse tuleme jõuludeks siis ostan kirikust mõned küünlad ja lasen Androl kõik nurgad nendega üle käia. Kuna ma muidu ei ole piiblilugeja ega kirikuskäija ega üleüldse sellises mõttes usklik, loen ma tänu ühe armsa inimese soovitusele psalme jms, sest ma kardan lihtsalt niiii kohutavalt, et olen valmis KÕIKE proovima.