Kui me jaanuaris Eesti tulime, et mitte üksi Soomes olla, jäid mõlemad Liisud haigeks- jubedasse nohusse. Märtsi lõpus, jäid jälle mõlemad Eestis oleku ajal haigeks.
Ja kui ma seekord lootsin, et ilmad juba soojad ja sel korral ehk pääseme haigustest...aga juba kolmanda päeva hommik algas meil Lenna jubeda oksendamisega. Kuna muidu oli tal tuju hea, arvasime, et ehk on asi piimas või mingis muus toidus, kahjuks aga oli meie pesamuna järgmisel hommikul nii loid, et hakkasin muretsema ja TÜK lastekliinikus saime kinnituse, et vedelikupuudus oli väga suur ja seega jäime haiglasse, järgmisel päeval lubati meid küll koju, kuid Lenna kõht ei näidanud mitte mingeid paranemise märke, mähkmeid kulus tavapärasest vähemalt 3-4x rohkem ja vedelikku tuli rohkem välja kui sisse läks. Siiski pidi Andro minema tagasi Soome ja meie Liisudega sõitsime Haapsallu. Tundus, et seal hakkas Lennal vaikselt paremaks minema aga reede pärastlõunaks oli olukord taaskord hirmutav ja pärast kõnet Merimetsa haiglasse, otsustasin hädavajalikud asjad kokku pakkida ja Tallinnasse sõita. Meid vastu võtnud arst oli väga tore ja teda häiris ka Lenna kohutavalt kaua kestnud jube köha, niiet sel korral lausa 2 ühe hoobiga. Kui Tartus pidime palatit jagama teise lapse ja ta ISAGA, siis Merimetsas olime nagu hotellis lausa :D olime Lennaga kahekesi ja wc-dušširuum olid ka vaid meie käsutuses (need, kes on lastega haiglas olnud, mõistavad kindlasti, milline luksus see on :)). Üllataval kombel ei hakanud mul halb kui Lennat torgiti ja torgiti, et kanüüli panna, kuid pisarad voolasid siiski. Nagu arvata oligi, nv valves olnud arstid rääkisid kumbki erinevat juttu ja vastuseid ma oma küsimustele ei saanudki. Esmaspäeval selgus, et meie palatiarst oli meie tuttav juba eelmisest seal veedetud korrast ja tema hoolivus ja tähelepanelikkus rahustasid mind. Lenna kõht hakkas vaikselt tervenema ja köhahood muutusid harvemaks, siiski tahtis arst meid reedeni haiglas hoida, et Lennale veel kanüüli kaudu rohtu ja vedelikku manustada, kolmapäeval selgus aga, et kuna Lenna kõikvõmalikud kanüülile sobilikud veenid olid ära torgitud, ei saanud nad rohkem kanüüli panna ja seega ka tilgutit mitte, niiet meid lubati kolmapäeva õhtul koju ja kirjutati 3 retsepti köha vastu. Arvasin, et sellega oli meie pere haigustega kohe pikaks ajaks kõik aga saime väga lühikest aega nautida seda, et kõik olid terved.
Esmaspäev algas Laura osendamisega, millele lisandus ka 38 palavik, teisipäeval lisandus Lenna kõhulahtisus ja oksendamine ja tänasest on rivist maas ka Andro. Ma ei oskagi enam kuidagi reageerida ega olla, see lihtsalt ei ole päris normaalne minumeelest.
Hakkasin mõtlema, et millest see tingitud võib olla ja jõudsin 3 teooriani:
1. Laeva mängunurgas mängides, saavad Liisud endale külge mingid viirused, paar päeva hiljem avalduvad, sest teadupärast tuuakse sinna mängunurka igasuguses konditsioonis lapsi, kes siis lahkelt oma viiruseid teistega jagavad.
2. Stress, sest meil pole enam seda oma kohta, kus me Eestis olles peatuda saaksime ja Liisude päevakavad on täiesti sassis.
3. Pinged minu ja Andro vahel, mida põhjustavad tihtipeale stress ööbimiskohtade tõttu ja see, et Liisud on virilamad.
Võimalik, et kõik need 3 teooriat koos tekitavadki Eestis viibides selle, et Liisude tervised nõrgenevad ja nende stress väljendubki selles, et nad haigestuvad kergemini kui muidu. Igatahes ma loodan, et vähemalt puhkuse lõpus saame nautida koos Kireti ja tema perega loomaaeda ja õhtust linna ilma lasteta, grillida koos Helena, Lasse ja üüübernunnu Jassuga, koos Liiviaga kohvikus jutustada, Kaiga korraldada üks mõnus sushiõhtu ja lastele mõeldud pidu aias ja teha koos lastega üks lõbus fotosessioon Joanna juures, Eneliga nautida Haapsalu kohvikuid ja Promenaadi, Evega teha mõnusalt värviline sessioon mere ääres, Joannaga jäädvustada meie imearmas perekond ja Kirkega kohtuda, et oma silmarõõme talle näidata ja kohvikus jutustada ja ma tahaksin lihtsalt nautida Eestimaad ja koosolemist :)
No comments:
Post a Comment