Esimeset korda ise "jalutamas"

Üldiselt käime me õues nii, et Lenna magab vankris, kuigi oleme käinud ikka nii ka, et ta istub ja uudistab, aga kuna talvel väga pikalt õues olla ei saa/taha, siis enamjaolt veedab Lenna oma õueskäigud siiski magades. Täna otsustasin, et ta võiks ikka ise ka juba ringi uudistada ja kuna ta toe najal väga tublisti kõnnib, otsisime talle mõnusad soojad saapad ja läksime õue. Hommikul, kui kõik koos käisime, siis ta käimisest ja üleüldse püstiseismisest suures vaimustuses polnud, potsatas oma pepu maha ja röökis, pärast alles taipasin, et asi võis olla saabastes, mis koos villaste sokkidega just kõige mõnusamalt jalas polnud. Aga talle meeldis kelgu peal istuda ja siis nagu printsess lehvitada kui Laura teda sõidutas. Ja palju rõõmu pakkus kiikumine ka, mis sellest, et Laura koguaeg nii kõvasti enda otsa vastu maad põrutas, et Lenna kiige peal lausa hüppas.

Kuna me siia kolides arvasime, et Lenna jalanõud võime ka hiljem järgi tuua, siis nagu meile tavaks on saanud, toome need varem mittevajalikuks osutunud asjad Eestist või laost ära alles siis, kui me oleme jõudnud nende asemele juba uued asjad muretseda. Niiet pidime ka sel korral leidma lahenduse Lenna mugavate talvesaabaste murele. Enamik teavad kindlasti, kui ilusaid ja korralikke asju siinsetest kirpparitest saab ja meie õnneks on meil siin lähedal üks mõnus laste kirpps, kuhu me täna olude sunnil pidime taaskord minema (mitte, et mul selle vastu midagi olnud oleks :)). Ja just nagu Lennale loodud, olid seal ühed mõnusalt soojad väikesed saapad, mida on mugav jalga panna ja mis vist on jalas ka mugavad. (Ja need maksid kõigest 3€ ;)) Nendega oli ta nõus isegi ise oma vankrit lükkama ja käest kinni jalutama aga lõpuks pakkus talle siiski rohkem huvi tänavale puistatud killustik, mida ta püüdis paaril korral nina vastu teed uurida. Kahjuks ei saanud ma sellest esimeset jalutuskäigust pilti, sest pidin teda toetama, kuna ta päris ise veel ei kõnni ja vankrit pidin ka hoidma, et see tal käest jooksu ei paneks, aga homme püüame selle pildi vea ka parandada, kui terve perega õue lähme :) Käisime veel Laura lemmikmänguväljakul ja seal pakkus Lennale kõige suuremat rõõmu kiikumine, eriti see kui mina või Laura talle eestpoolt ja just jalgadest hoogu lükkasime, selle peale ta lausa lõkerdas naerda :) Laura sõidutas teda ka ühe vanaaegse pudust kelguga ja ühe korra lasid koos mäest ka alla. Kui Lenna lõpuks vankrisse tuttu panin, jalutasime meie maja taga olevale mänguplatsile ja seal siis Lenna magas, Laura mängis ja mina... mina võtsin Laura kelgu, sättisin sinna kelgupadja mõnusalt peale, tõstsin kelgu õigesse kohta ja istusin seda nii kevadisena tunduvat päikest nautima :) Kui keerasin nina päikese poole ja panin silmad kinni, tundus, nagu kevad olekski juba kohal, sest linnud laulsid, päike soojendas ja isegi õhus oli tunda kevadet :)