Olime küll pikalt Eestis, kuid pooled sõbrad-sugulased jäid siiski nägemata, niiet kõik, kes te tahtsite meid näha- me tuleme jaanuari lõpus uuesti :) Aga siis andke teada, et ma teaks meie aega seal nii planeerida, et kõigi juurde jõuaksime :) Eve ja Kai ja Liivia- teie olete meie tihedas kavas juba oma aja saanud :)
Nüüd tahab juba Lenna ka laevas mängida ja ei sobi talle enam lihtsalt süles istumine/olemine. Eriti õnnelik on selle üle muidugi Laura :) Suurt lõbu pakkus talle see kui Lennat kastiautos ümber laua sõidutasime :) Lenna ise oli üsna ükskõikne selle suhtes.
Meie "puhkuse" algus oli väga mõnus, olime Andro venna juures ja seal oli Laural igatahes väga fun, sest sai Tristaniga mängida ja vannis käia ja Mirteli sünnipäevale jõudsime ka :) Viimase päeva õhtuks olid nad mõlemad teineteisest väsinud, sest hommikust õhtuni ninapidi koosolemine tüütas vist ära lõpuks :D Läksid teineteisele lausa kättpidi kallale ja pidevalt oli kuulda kuidas üks või teine "ähvardas", et mina ei kutsu sind oma sünnipäevale ja no muidugi põhiväljend- ma ei mängi enam sinuga :D
Mirteli sünnipäeval oli väga vahva, pipi ja näomaalingud ja muidugi vanad sõbrad, kellega Laura varem sai igapäevaselt koos mängida.
22.dets oli meil kavas ammu planeeritud teatrietendus Nukuteatris koos meie peaaegu perekonnaliikmete Liivia ja Steniga :) Juba seal oli Laura kuidagi eriti vaikne ja rahulik ja selline teistsugune kui tavaliselt. Etendus oli päris mõnus ja nalja sai ka, eriti naljakas oli muidugi lastel :) Peale teatrit käisime Saku vanavanadel külas ja mõlemad Liisud tegid neile palju nalja ja rõõmu taaskord :) Lenna oli suures vaimustuses Kallist (vanavanade koer) ja Kalli on temast samasuguses vaimustuses. Muudkui käis ja lakkus Lennat ja kui natuke eemale läks, hakkas Lenna kätega vehkima ja teda tagasi kutsuma :) Ja nagu lastele ja koertele tavaks, sai ka Lenna lemmikuks vana kiiktooli jalg, mida järades oma igemeid sügada :D
Õhtu veetsime meie peaaegu pere juures :) Lastel oli fun ja emmed-issid said jutustada. Õhtuks aga muutus Laura veel vaiksemaks ja nagu ma kartsingi- tõusis tal palavik. Kuna tal muid sümptomeid ei olnud siis arvasime, et ehk läheb hommikuks üle ja nii oligi, hommikul ärgates oli Laura nagu Laura ikka.
23.dets pärastlõunal käisime Lennaga arsti juures, kelleks on minu peaaegu teine ema- tädi Tiiu, kes on mind juba väga väikesest peale ravinud ja hoidnud ja kes nüüd jätkab sama minu Liisudega :) Kuna Lenna juba pikemat aega peaga vehkles, hakkasin ma muretsema ja enda südamerahustuseks tahtsin, et neuroloog ta üle vaataks. Ja nagu tädi Tiiu arvas, pidimegi haiglasse uuringutele minema ja seda 2.jaanuaril, mis natuke meie esialgsed plaanid sassi ajas aga kuna lapse tervis ja heaolu on siiski esikohal, planeerisime ümber oma asjad :) Kuna jõulud pidime pidama Haapsalus siis sõitsime me peale tädi Tiiu juures käimist otse Haapsallu. Nagu arvata oligi, tõusis Laural uuesti palavik ja pühad olid tubased. Nagu meie talvedele kohane, liigub ringi u 100 erinevat kõhuviirust ja kahjuks said Laura ja Andro ka ühe nendest sajast endale külge. Jõgevale sõit lükkus 1 päeva võrra edasi ja kahjuks ei jõudnud me Sakku vanavanade juurde jõuluõhtule.
Kuna 27.dets hommikul tundis Laura end juba paremini, pakkisime oma asjad kokku ja kimasime Jõgevale, et ka Andro vanemad meie Liisusid näeksid :) Kahjuks pidime toas istuma peaaegu kogu seal oldud aja, kuid ka seal leidsid Liisud endale hulganisti tegevust :)
Aastavahetuseks oli meil plaanis sõita Liivia ja Taneli maakoju aga kuna hr Sõber oli kõhuviiruses, jäime Jõgevale ja võtsime uue aasta rahulikult vastu ja uue aasta tulekuga sai ka Lenna jälle kuu vanemaks, uskumatu, et meie beebinuku suurusest pesamunast on saanud juba 9 kuune väike pätu, kes asjatab ise ringi ja muudkui mõtleb uusi pättusi välja :)
Kuna ma pidin Lennaga olema haiglas 2.jaanuari hommikul enne kella 10t ja ka Andro ema sai selle vastiku kõhuviiruse, otsustasime juba 1.jaanuari õhtul sõita Sakku, et ei oleks hommikul vara vaja hakata kiirustama ja nagu selgus oli see meil väga õige otsus. Andro peal proovisime ära kõikvõimalikud apteegist saadavad ja ka kodused vahendid, et kõht jälle normaalselt funkama hakkaks, ei mõjunud neist mitte ükski ja oli näha, et tal on juba korralik vedelikupuudus, sest Tallinna poole sõites oli näost valge ja ei jaksanud minuga isegi rääkida. Helistasin siis perarsti liinile ja sealt soovitati otse Merimetsa helistada. Merimetsast öeldi kohe, et kas viin ta ise sinna või kutsume kiirabi ja nii me siis otsustasime, et viin ta ikka ise sinna kohale. Esialgu anti lootust, et tehakse üks tilk ära ja siis lubatakse koju, kuid kui arst ta üle vaatas, selgus, et peab vähemalt 1 ööks jääma haiglasse ja taaskord olid plaanid täiesti peapeale pööratud. Õnneks on meie Liisudel suppppppertädi Annaliisa, kes siis Laura järgmiseks päevaks ja ööks enda hoole alla võttis, sest järgmisel hommikul läksin mina Lennaga haiglasse. Natuke palju oli mul üksi seda toimetamist nii õhtul kui hommikul, kuid vähemalt olin kindel, et Andro ravitakse seal haiglas terveks ja ka Lenna peaga vehklemise osas tuleb selgus majja.
Olen olnud palju kordi haiglas nii ise kui ka seoses lastega ja võin öelda, et seekord oli üks meeldivamaid haiglasviibimisi :) Esiteks oli juba meie palat üsna hubaseks tehtud :) Tavapäraste rauast võrevoodite asemel olid puidust võrevoodid ja ka emmede voodid ei olnud need tavalised haiglavoodid, mis iga väiksemagi liigutuse peale jubedalt krigisevad, vaid armsad puidust voodid, millel mõlemas otsas südamekujulised väljalõiked :) Esialgu olime me palatis kahekesi, kuid meie õnneks tulid üsna varsti meile sinna kaaslased- Kalli ja Timo, kellega koos oli kohe hulga lõbusam :) Ma sain tänu neile palju targemaks, kuidas käivad asjad Mustamäe Vastsündinute ja imikute osakonnas ja suur üllatus oli see, et seal saab kasutada haigla vankreid, et lapsega jalutama minna, mis minumeelest on väga positiivne, sest seal on palju selliseid pisikesi, kelle ei ole selliseid tervisemuresid, millepärast peaks toas istuma ja kuna enamus tulevad haiglasse autoga ja vankrit kaasa ei võta on eriti mugav ja hea, et saab kasutada kohalikke vankreid :) Ka meie ei jätnud seda võimalust kasutamata ja õhtul tegime koos meie palatikaaslastega ühe väikese jalutuskäigu :)
Lennale meeldib hirmsasti veega mängida ja kuna ta tegi seda ka ühe pepupesu käigus nii, et riided olid märjad, otsustasin, et las ta siis mängib ja kuna seal olid mõnusalt suur kraanikauss, mida saab kasutada ka vannina, lasin tal seal istuda ja lõbutseda :)
Uuringutest tehti meie pesamunale kardiogramm, uh, vereanalüüs ja EEG, õnneks olid kõik need korras ja see väristamine ja peaga vehklemine lihtsalt tema eripära, millest ta arvatavasti välja kasvab :) Suuured tänud meie imearmsale ja toredale arstile- dr. Põder'ile, kes on nii tore ja mõistev ja ääärmiselt armas :)
Selle hullumeelse "puhkuse" ajal jõudsime me veel nii mõnegi meeldiva tegevuse ka ette võtta :) Jõudsime külla meie endistele naabritele- Küllikile ja Silverile. Oiiii kuidas me teist puudust tunneme. Ainuüksi see teadmine, et teisepool seina on olemas sõbrad, andis Harkus elades nii palju kindlustunnet ja südamerahu juurde :) Meie ühised õhtused istumised, jalutuskäigud, suhkru, piima ja jahu laenamised jne jne. Mäletan siiani seda päeva kui te oma imepisikese Mirteliga koju tulite ja mulle usaldati see pisikene ime sülle kuni te saite rahulikult hommikust süüa :) Kuigi, meie suhtlemine vähenes juba peale meie Sakku kolimist, olete te meile ikka endiselt armsad ja kallid ja olulised :) Ja teiega koos saab ikka ja alati nalja :)
Teoks sai ka detsembris planeeritud pildistamine Joannaga, kellega koos oli meil taaskord väga mõnus :) Laura oli küll natuke pahur, sest kõht oli tühi ja Lenna väsis peale 1,5h pikkust poseerimist ja riietevahetust ära, kuid me jäime väga rahule ja nüüd ootame huviga pilte :) Tegime ka mõned jõulupildid, lihtsalt enda tarbeks ja kui Laura kingipakke nägi, oli tal ilmtingimata vaja need kõik lahti teha :D
Peale pildistamist käisime Kristiine DaVincis söömas ja õhtu lõppes ammmmmmu ammu oodatud naistekaga :) Aitähh Jana ja Anne mõnusa õhtu eest :) Ja selliseid õhtuid peaksime me tihedamini kordama hakkama ;) Aga siis nii, et järgmisel hommikul saaks kaua magada :D Kell 3.30 voodisse ja juba 5.30 äratus, et 7.30 laevale jõuda, polnud just parim idee aga õhtu oli ikkagi suppermõnus :)
No comments:
Post a Comment