Kui ei ole kodutunnet ja kutsumata külalised vol2

Me ootasime pikisilmi seda, et saaksime endale normaalse uue korteri. Seda ootasid ka meie sõbrad ja sugulased, sest no võite ise ette kujutada elu 1 toas neljakesi. Lõpuks saime me siis sellise korteri, mida olime tahtnud- 2 korrust ja oma väike hoov ka. Alguses siin eriti kodust tunnet ei tekkinud, sest tööd oli ikka meeletult vaja teha, et see korter meie jaoks elamiskõlblikuks muuta. Arvasin, et kui kõik seinad värvitud ja põrandad puhtad ja meie ilus mööbel ja üldse meie asjad siin korda sätitud on, siis tekib ka see hubasus ja kodutunne. Kahjuks arvasin valesti.

Need, kes meie eluga juba pikemat aega kursis on, mäletavad kindlasti eelmise aasta kutsumata külaliste teemat. Ma pidin hirmust lolliks minema ja kui siis selgus, et meiega koos elab valgusolend, kes soovib meie Liisusid kaitsta, rahunesin ma maha ja püüdsin selle mõttega harjuda. See õnnestus mul isegi päris hästi, arvestades minu hirme ja suhtumist sellesse salapärasesse maailma, mida tavainimesed ei näe või lihtsalt ei usu. Mingist hetkest aga hakkas mul jälle kõhe tunne ja see tekkis siis kui olime meie praegust korterit vaatamas käinud. Kui saime võtmed kätte ja me Androga kahekesi siia tulime, tekkis veel suurem kõhedus. Iga õhtu hakkas mul pea valutama ja põsed õhetasid. Arvasin siis, et vb lihtsalt stressist.

Nüüd oleme me siin elanud juba 1,5 kuud, kuid seda õiget kodutunnet pole endiselt. Ma ei tunne end siin mugavalt kuigi kõik meie asjad on siin, ma sain just sellise mööbli nagu ma olin tahtnud ja uued aknad sobivad ka nii hästi. Üksi ma siin öösel olla ei julgeks ja isegi päeval on natuke kõhe. Õhtuti üksi telekat vaadates ei ole ka hea tunne. Ausalt öeldes olen ma sellest väsinud ja ma lihtsalt ei mõista miks sellised asjad meid nagu lausa jälitavad. Ja nüüd, kui iiveldus hakkab tasapisi järgi andma, võiks ju arvata, et energiat on rohkem ja ma pole enam nii närviline, kuid kahjuks pole see muutunud. Ma lihtsalt ei taha siin midagi teha ja see läheb aina hullemaks. Ausalt öeldes oli mul seal 1 toalises ka rohkem kodutunnet kui siin.

Lisaks selle kodutunde puudumisele on viimasel ajal hakanud öösiti mingid imelikud asjad toimuma ja seda just alumisel korrusel. Nagu keegi toimetaks siin, mõnikord kuulen läbi une mingeid hääli ja siis kohe ei saa arugi, kas see oli unes või ilmsi, kuid ma ehmatan alati nende peale üles niiet ma arvan, et need siiski päriselt, mitte unes. Mõni öö on täitsa rahulik ka aga eile öösel kuulis isegi Andro mingeid mütse, kõlasid nagu keegi oleks vastu ust jalaga löönud. Minul oli igatahes hirmus ja õnneks pidin öösel vaid 1x pissil käima, mõtlesin isegi, et kutsun Andro kaasa, sest ma kartsin nii väga. Päeval pole mitte midagi ja hakkan isegi mõtlema, et kujutan neid asju endale lihtsalt ette. Aga öö saabudes saan siiski enamasti kinnitust, et see pole vaid ettekujutus. Ja meie väike kuur on ka natuke kahtlane koht, sest ma kuulen iga õhtu ja mõnikord isegi päeval nagu keegi lööks selle ukse pauguga kinni. Seda võib küll seletada ka sellega, et vb naabrid käivad enda omas või löövad enda toaukse lihtsalt nii kõvasti kinni, et see kostub ka meile.

Ja teile, kes te meile külla plaanite tulla ja ööseks jääda siis teadke, et kui keegi all on siis ei toimu midagi, ainult siis kui alumine korrus on täiesti tühi. Ja ma olen üksi siin poole ööni telekat ka vaadanud niiet kui mina juba julgen ja veel üksi siis pole see asi niiiii hull eks :))))

Nüüd ma paluksin abi teilt, kes te teate ja oskate soovitada Soomes mõnda inimest, kes saaks tulla ja meie kodu sellest halvast energiast vms puhastada. Ma tahan öösiti rahulikult magada ja tahan, et kodus oleks hea olla, ei taha enam seda kõhedust ja ebameeldivat tunnet. Iseseisvalt ma midagi siin susserdama ei hakka, sest ma tahan ka teada saada, mis või kes meil siin seekord on ja tahan saada kinnitust, et kõik on puhtaks tehtud ja täidetud hea energiaga.