Siiras heatahtlikkus vs kahepalgelisus

Viimasel ajal olen liigagi mitmel korral puutunud kokku inimestega, kes oskavad teha head nägu, teeselda hoolimist, rääkida ilusaid sooveja sõnu, kuid siis seljataga materdada, klatšida ja naerda oma üleolevat ja halvustavat naeru. Jah ma tunnistan, olen ka ise selliselt käitunud, kuid milleks?! Milleks teeselda ja teha ebamugavaks nii enda kui ka sind ümbritsevate inimeste olemine? Üks põhjus on kindlasti hirm, hirm solvata või haiget teha, kuid kui nüüd mõtlema hakata- mis teeks teile rohkem haiget- kas see, kui inimene on otsekohene ja ütleb välja, et talle ei meeldi see või teine asi teie käitumise/iseloomu/riietuse või mille iganes muu juures või meeldib rohkem kui need inimesed, keda enda arvates võite usaldada ja kellele loota, löövad teile ühel hetkel noa selga, kuid kuni lõpuni teevad teie ees head nägu?! Kuna meie ühiskond on minu arvamuse kohaselt paljuski üles ehitatud valedele, teesklustele ja silmakirjalikkusele, tekitab avameelsus tihtipeale pahameelt, sest me pole harjunud kuulma tõtt nii nagu see on, vaid me oleme harjunud kuulma "ausaid" arvamusi tavaliselt läbi lillede.

Kindlasti on mitmed meie hulgast kogenud silmakirjalikkust ja kahepalgelisust oma armsas töökohas või koolis või sõpruskonnas või mõnes seltskonnas, kus peaksid tegelikult teooria järgi olema inimesed, kes hoolivad.

Ma olen saanud mitmel korral valusalt kõrvetada ja ma ei julge väita, et ma ise pole mitte kunagi midagi sellist kellelegi teinud, kuid ma olen ennast parandanud ja kui keegi ikka ei meeldi siis ma näitan seda välja, sellest tagaselja rääkimisest oleks ka tore täielikult lahti saada, sest see ei anna mulle ju midagi. Miks me seda üldse teeme? Kas tunneme ennast siis paremate ja edukamate ja ilusamate inimestena? Võibolla tõesti, kuid kas selleks, et ennast paremini tunda, peame me tõesti halvasti rääkima teistest, kes tegelikult ei olegi halvad ja kes peavad meid oma sõpradeks?! Siin all ei mõtle ma neid inimesi, kes TÕESTI ONGI halvad, kes väärkohtlevad lapsi, loomi, teisi inimesi, kes ei hooli keskkonnast, kes elavad teiste arvel ja üleüldse need, kes käituvadki kõiki ühiskonna norme arvesse võttes halvasti ja valesti. Ma mõtlen, et miks me oleme kahepalgelised, alusetult vihased, alatud ja ebausaldusväärsed nende inimestega, kes meist hoolivad ja kes mängivad meie igapäevaelus väga olulist rolli?

Minu arvates oleks see maailm palju meeldivam, turvalisem ja ilusam koht kui meie ümber oleksid inimesed, kes ütlevad ausalt ja otse välja, mida nad mõtlevad, tunnevad ja arvavad nii meist kui meie otsustest ja tegudest. Kui inimesed võtaksid oma julguse kokku ja räägiksid teineteisega otse, mitte ümber nurga ega tagaselja, vaid otse ja täpselt nii nagu nad sel hetkel tunnevad ja mõtlevad. Rohkem võiks olla siirust, naeratusi, toetust ja heatahtlikkust, mis tuleb südamest. Kui ma tunnen, et keegi mulle väga meeldib siis ma ütlen selle otse välja, kui keegi näeb väga hea välja, siis ma ütlen seda, sest see teeb heaks nii minu ensetunde kui ka selle inimese oma, kellele seda ütlen.

Me kõik võiksime rohkem vaadata enda sisse ja mõelda, kuidas me tahame, et teised meiega käituvad, kas meile meeldivad mornid näod ja tühjad sõnad või tahame me näha enda ümber säravaid silmi ja kuulda sõnu, mis tulevad südamest?! Jah, meil kõigil on aegajalt ka natuke halvemaid päevi, kus ongi tunne, et oleme terve maailma peale pahased aga ma olen aru saanud, et mida rohkem ma muretsen ja stressan, seda hullemaks olukord läheb. Kõik mured saavad palju kiiremini ja kergemini lahenduse kui neile positiivselt läheneda. Positiivne ellusuhtumine on tunduvalt tervislikum ja meeldivam nii endale kui ka teistele aga see ei tähenda, et elu peab olema lill isegi siis kui tegelikult on elus aeg, kui tahaks pugeda kuskile nurka, tõmmata ennast kerra ja lihtsalt nutta.

Ühesõnaga, kuhu ma tahtsin selle pika jutuga jõuda- mulle meeldib kui mulle öeldakse asjad otse välja, ükskõik, kas see on hea või halb, ma ei saa lubada, et ma nende asjade peale kunagi ei solvu, kuid ma hindan teie ausust. Naeratage rohkem, soovige inimestele ilusat päeva, meeldivat nädalavahetust või lihtsalt öelge paar head sõna, sest uskuge mind, see teeb ilusamaks nii teie päeva kui ka selle inimese päeva, kellele te need ilusad sõnad ütlete. Kui teile meeldib keegi siis öelge seda, sest kaotada pole ju midagi, ainult võita ;) Kui keegi näeb hea välja, siis tehke talle kompliment. Õppige ka ise komplimente vastu võtma. Kui teie sõbrad jagavad teiega oma rõõmustavaid uudiseid või juhtumisi, rõõmustage koos nendega. Kui teil on võimalus kellegi päev kasvõi natukenegi rõõmsamaks või paremaks muuta, tehke seda. Üllatage oma lähedasi. Hukka mõistmise asemel püüdke mõista, sest meil kõigil on omad nägemused asjadest ja meil kõigil on erinev kasvatus ja erinev ellusuhtumine.

Proovige nädal aega rohkem naeratada, iga päev öelda kellelegi midagi head, rääkida ausalt oma tunnetest ja teha mõni armas üllatus lähedasele inimesele. Uskuge mind, teie enda elu läheb ka sellest ilusamaks :)