Järgmised päevad haiglas ja esimene päev kodus

Esimesed päevad möödusid nagu kuskil vati sees. Iga kord kui mõtlesin meie väikese pesamuna peale, ei suutnud enam pisaraid tagasi hoida ja ma ei suutnud mõista MIKS! Miks pidi see kõik meiega juhtuma?! Sellised asjad juhtuvad ju alati kellegi teisega. Ma olin läbi nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ma olin ju kõike seda hoopis teisiti ette kujutanud. Mõtlesin kuidas Laura tuleb koos vanaemaga meid haiglasse vaatama ja kuidas me kõik koos koju lähme, kuid kõik läks hoopis teisiti. Lenna oli meist eemal ja haige, mina mõtlesin vaid sellele, kuidas see küll juhtuda sai ja süüdistasin ennast, Laura ei saanud aru, et miks emmel enam suurt kõhtu ei ole ja kus siis Lenna on. See ei teinud ka olukorda kergemaks, et ümberringi olid kõik oma titadega, kuulsin koguaeg nende nuttu ja nägin neid koridoris.

Pühapäeval tegime otsuse, et Andro läheb Soome tagasi ja mina kolin ühispalatisse. Alguses lubati, et saan ühte palatisse naisega, kellel ka laps intensiivis on, kuid selle aja peale kui ma olin valmis kolima, oli minu asemel sinna palatisse juba sünnitusosakonnast keegi viidud. Kui ma ühispalatisse läksin ei suutnud ma taaskord pisaraid tagasi hoida. Nii ma siis sattusingi ühte palatisse ühe vene naisterahvaga, kes oli haiglas olnud juba nädal, sest laps oli kollane. Seal ta siis hädaldas, et ta nii väsinud, sest laps peab öösiti päevitama. Oleksin tahtnud talle virutada selle jutu peale, sest mina ei tohtinud oma last isegi silitada, süles hoidmisest rääkimata ja tema sai oma beebiga 24/7 koos olla. 
 
Ja siis alles läks "lõbusaks". Esiteks oli ta üsna tüse ja öösärk oli tal täpselt nii pikk, et vaevalt ulatus üle ta suure tagumiku. Hommikumantel oli täpselt sama pikk. Nii ta siis jalutas seal koridoris ja upitas külmkapist asju võtta. Ma usun, et nii mõnigi noor issi sai šoki kui seda vaatepilti nägi. Nagu sellest veel vähe oleks, haises ta jubedalt. Ilma minult küsimata tuli talle sinna kari sugulasi külla, kes haisesid samamoodi nagu ta isegi. Kuna palatis oli kohutavalt palav siis see veel võimendas seda jubedat haisu. Seal ma siis pidin piima välja lüpsma tema mehe ja sõbranna ja ema ees. Pärast rääkis mulle, et tal suurem laps (kes ka haiglas külas käis) oli alles 2 päeva tagasi haige olnud, palavik oli üle 38 :O No hallloooo, kas inimestel pole enam üldse mittemingisugust vastutustunnet? Seal on ju nii palju väikeseid beebisid, kes võivad mingi viiruse endale saada. Lisaks läkastas ja tatistas ta ise ka koguaeg. Õnneks läks tema järgmisel hommikul koju.

Pühapäeva õhtul sain ma kummastki rinnast vaid paar tilka piima kätte ja see tekitas lisastressi, sest tahtsin Lennale ju vaid rinnapiima anda, et ta võimalikult kiiresti kosuma ja paranema hakkaks. Tänud supperarmsale õele Aet'ile, kes mind sel ajal lohutas ja kinnitas, et küll see pärispiim ka ikka varsti tuleb ja juba järgmisel päeval oligi kõik jälle korras :)

Esimestel päevadel Lenna olukord oluliselt paremaks ei läinud vaid püsis stabiilne. Peale esimest kahte päeva suutsin juba rõõmu tunda sellest kui tema juures käisin ja ta varbast kinni hoida sain. Raske oli siis kui sünnitsosakonnast toodi uusi naisi koos oma titadega minu palatisse, sest just need esimesed hetked koos lapsega on ühed erilisemad. Kes ise selle läbi on teinud, teavad kindlasti, millest ma räägin. Need esimesed tunnid koos, see imearmas pisike olevus sinu kaisus, kui ta sulle oma süütute silmadega otsa vaatab ja sind pingsalt jälgib.

4 päevaselt võeti hapnik ära ja vaikselt hakkas tema seisund paranema :)

8 päevaselt sain ta enda juurde palatisse ja juba 10 päevaselt lubati mul ta endaga koju viia :)
Päev oli soe ja päikesepaisteline aga tuuline. Vanaema ja suur õde Laura-Liisa tulid meile haiglasse järgi. Olin võtnud 2 erinevat komplekti riideid kaasa, kuid mitte ükski neist asjadest polnud talle paras, ta uppus kõikidesse oma riietesse ja eriti suur oli kombekas, mille sisse ta lihtsalt ära kadus.

Koju jõudes magas Lenna enamus päevast mul kõhu peal ja mul ei olnud selle vastu otseloomulikult mitte kõigevähematki, sest ma olin ta ju alles saanud enda juurde ja see lahusoldud aeg oli ometigi vaja tasa teha :)
10 päevaselt kaalus ta 2810g ja oli pisem kui Laura beebinuku.