Iivelduse leevendamine minu moodi

Enesetunne oli hakanud aina hullemaks minema. Iiveldas 24/7 ja söömisega oli üsna suuri raskusi, sest lihtsalt mitte millegi isu ei olnud. Paar päeva olid lausa nii hullud, et ma ei suutnud voodistki välja tulla.

Oksendamiseni ma õnneks ei jõudnud aga iiveldus oli ikka kohutav. Ma juba hirmuga mõtlesin, et kuidas ma peale puhkust uuesti tööle lähen kui ma ei suuda istudagi, püsti seismisest rääkimata. Olin juba varem kuulnud sellisest asjast nagu PsiBand, mis peaks iiveldust leevendama, olin selleks hetkeks valmis juba mida iganes proovima ja minu õnneks otsisid nende maaletoojad just sel ajal testijaid. Mõtlesin siis, et mida mul kaotada on ja avaldasin soovi nende testijaks hakata. Ootused olid mul väga kõrged. Panin need käevõrud endale siis peale ja jäin ootama, et kas hommikul ärgates on enesetunne juba parem. Kahjuks pidin pettuma, enesetunne oli ikka sama- meeletu iiveldus. Kuna ka päva peale enesetunne ei paranenud siis ma lugesin uuesti seda nn kasutusjuhendit, et kas mul on see ikka õige koha peal ja selgus, et paar cm peaksin seda liigutama. Sättisin need siis uue koha peale ja jäin jälle järgmist päeva ootama. Järmisel hommikul ärgates oli mu üllatus suur- ma tundsin ennast peaaegu, et inimesena jälle. Isegi väike söögiisu oli ja jaksasin ennast liigutada. Õhtuks küll hakkas jälle rohkem keerama aga vähemalt suutsin päeval midagi teha. Pärast seda ei võtnud ma neid võrusid ära enne kui 12 nädalat täis sai.

Tööle tagasi minna oli raske, sest kuni lõunani suutsin ma tööle keskenduda ja enesetunne oli ok aga peale kella 14 hakkas ära keerama ja kui ma lõpuks koju jõudsin iiveldas jälle nii, et ma ei suutnud enam mitte midagi teha. Tahtsin ainult pikali olla ja magada.

Söömine oli hoopis teine kui oli olnud Laura ajal, siis närisin ma kõige rohelisemaid Granny õunu, lutsutasin sidrunit peale ja jõin jääkülma vett ja viineripirukad maitsesid ka siis hästi. Seekord pidin ma alguses sööma 2-3x päevas korralikku sooja toitu ja üleüldse pidin ma koguaeg midagi näksima. Kaalule see muidugi eriti hästi ei mõjunud aga vähemalt hoidis enesetunde enam-vähem talutavana. Värskeid asju-mida ma tavaliselt väga armastan- ei suutnud ma üldse süüa. Sooja toidu kõrvale ikka salatit võtsin aga igasugused puuviljad ajasid südame pahaks. Sellist rämpsu isu nagu Laura ajal, mul õnneks ei tulnud aga iiveldust vähendas see kui ma jäätist sõin ja no seda hävitasin ka ikka suurtes kogustes.