Kõik on kindlasti näinud rasedaid aeroobikatreenereid, kes ka suure kõhuga käivad trenne andmas, on seal ülienergilised ja jaksavad terve tund karata ning samal ajal ka tervet saalitäit inimesi ergutada.
Arvatavasti olen üks nendest, sest kevadel võtsin vastu otsuse, teha päris enda tantsugrupp. Kuna esinemisi on palju, siis peavad tüdrukud pidevalt ka uusi tantse õppima. Aga selleks, et neid mõelda ja õpetada, pean ennast sellest "mul on paha olla" kestast välja ajama. Iseenesest on see muidugi väga hea, sest siis ei teki seda musta masendust kui paari nädala möödudes avastan, et issand, ma ei mäletagi, millal ennast viimati liigutasin ja kaalu peale astudes tahab silme eest mustaks kiskuda. Aga mõnikord tahaks ju puhata ka ja nautida seda kõhukese paisumist.
Tants on mulle alates lasteaiast olnud väga hingelähedane tegevus. Ja mu ema on palju aastaid tegelenud rahvatantsuga. Ka mind sünnitama sõitis ta otse ühelt tantsijate peolt, kus ta poole ööni tantsu vihtus. Eks see on vist geenidega edasi antud.
Eile üle pika aja käisin oma tüdrukuid vaatamas trennis. Ja ei suutnud vastu panna kiusatusele ka ise tantsida. Nii hea oli. Kuigi mõned liigutused olid natuke ebamugavad juba pisut paisunud kõhukese tõttu, kuid ikkagi- suppper tunne oli taas tantsida. Koju sõites hakkasin mõtlema, et olen kuulnud, et rasedad käivad isegi klubides, ka siis kui juba nähtav kõhuke ees on. Mul otseselt ei saaks vist kõik arugi, et rase olen. Eriti need, kes nii täpselt ei tunne/tea. Arvaksid ilmselt lihtsalt, et olen natuke vähe trennile aega pühendanud ja rohkem söönud
Peale eilset trenni tekkis nii suur isu veel mõned korrad esinema minna, kuid samas miski hoiab siiski tagasi. Kardan natuke sellele väiksele imelisele olevusele liiga teha... Aga soov on nii suur, sest varsti on kõht juba kõigile nähtav ja õigesti mõistetav ning ma ei tea kui kaua seekord sünnitusest taastumine aega võib võtta ja seega mõtlen, et võiks veel võimalust kasutada. Samas mõtlen, et kas see ikka on eetilises mõttes ilus, et rase tantsutüdruk esineb
Niiet olen kahevahel...Mäletan ühte korda kui käisin Tallinnas klubis, sellises, kus alaealised ja alles täisealiseks saanud noored ei käi. Ja seal naiste tualetis tuli mulle vastu noor naine ja ikka kohe nähtav rasedakõht ees. Ma ei osanudki kohe kuidagi reageerida, sest minu jaoks on see aeg ikka alati olnud selline, kus siis naine pühendab rohkem aega oma perele ja tehakse muid toredaid asju sõpradega. Klubis käimine on minu jaoks tabu raseduse ajal. No kui kõhtu pole veel nähagi ja naisel enesetunne ok siis muidugi palun väga aga kui ikka kaugelt näha, et naine on rase... Ei tea, mulle jätab kuidagi halva mulje
Kui on selline koht, kus toimuvad nö tantsuõhtud vms, siis on hoopis
teine asi, sest seal ei ole muusika nii kõva ja ei töllerda mingid
purjus eneseimetlejad ringi ja õhkkond on üldse kuidagi rasedatele
sobivam kui ööklubis. Olen isegi mõelnud sellele, et minna koos mehega mõnda sellisesse kohta, kus on mõnus muusika, saad istuda ja nautida ja kui soovi siis ka mõned uued tantsusammud selgeks õppida. Kus ei ole mingit trügimist ja inimesed ei joo selle eesmärgiga, et võimalikult kiiresti purju jääda, vaid lihtsalt naudivad
Sest tantsuta ma olla ei suuda ja kuna klubid on välistatud, kodus
tantsimine pole ka ikka päris see ja vahel tahaks ju ennast ikka üles
lüüa siis ma loodan, et avastame mõne sellise koha, kus saab mõnusalt
aega veeta
No comments:
Post a Comment