Ootasin juba raseduse lõpus seda imetamise aega, sest see on lihtsalt nii armas. Sünnitustoas sain ta rinnale 10 minutiks, kuid siis viidi ta ära ja edasised päevad ja ööd möödusid suuresti piima lüpstes/pumbates.
Kui lõpuks oli käes see kauaoodatud päev, mil Lennal võeti nabast need pisikesed voolikud ära, sain ta rinnale. Kuna ta esialgu sai piima sondist ja hiljem pudelist, et ta uuesti õpiks imema ja neelama, siis oli ta ära unustanud õige imemisvõtte, pudelist sai piima kätte ka lihtsalt igemeid kokku surudes kui rinnal olles selline võte ei toimi. Olin seda hetke ju juba päevi oodanud, kuid kahjuks ei laabunud taaskord kõik nii nagu olin lootnud. Imemisvõte oli vale ja ta väsis kiiresti, see tähendas aga seda, et ta ei saanud rinnast piima kätte. Tihtipeale lahkusin intensiivist pisarad silmas, sest imetamine ei õnnestunud. Tänud toredatele ämmaemandatele ja õdedele, kes mind seal toetasid ja abistasid.
Kui olin Lenna enda juurde saanud, tulid imetamisnõustajad meid aitama. Proovisin talle topsist piima anda ja muudkui üritasin teda õigesti rinnale saada. Loobusin lutipudelist ja edasi veetsin enamus ajast Lennat söötes. See tekitas veel lisapinget, et pidin enne ja pärast igat toitmist teda kaaluma.
Ka kodus ei sujunud imetamine koheselt, 1 korra pidin veel piimapaisu üle elama, kuid seekord möödus see kiiremini. Esimene öö oli raske, 1,5 tundi püüdsin teda rinnale saada, lõpuks oli närv nii krussis, et andsin ta natukeseks vaneaema sülle, et ise maha rahuneda. Lõpuks saime meie koostöö korda ja imetamine hakkas sujuma.
Aga, et alguse jamadest veel vähe oli, siis mai lõpus sain korraliku piimajuhade ummistuse. Siinkohal tahan tänada oma kalleid sugulasi, kes mind sel ajal toetasid ja aitasid. Käisin 4 päeva järjest imetamisnõustajate juures ja 2x UH soojenduses, et sellest suurest ummistusest lahti saada. Kui ummistus oli kõrvaldatud oli Lenna samale rinnale 3 vesivilli imenud, mis läksid katki ja tegid põrguvalu. Nahk tuli maha ja imetamine oli totaalne piin. Tänu astelpajuõlile ja tihedale õhutamisele, sain õnneks juba mõne päevaga asja korda.
Just siis kui olin arvanud, et nüüd on lõpuks imetamine korras, olin endale nibuummistuse hankinud. Pöördusin taaskord ITK suurepäraste imetamisnõustajate poole, kes selle nõelaga torkides likvideerisid.
Imetamine muutus aga uuesti valusaks ja kõik sümptomid viitasid soorile niiet hakkasin uuesti Daktraini geeliga määrima ja vaatasin ka oma menüü kriitilise pilguga üle.
Imetamine peaks ju ometigi olema üks loomulikumaid asju peale lapse sündi, kuid millegipärast tekitab see hulganisti muresid ja ebameeldivaid tundeid nagu valu, hirm ja mure.
Ma ei taha nüüd küll ära sõnuda, kuid tundub, et lõpuks sujub meil toitmine/söömine ilma suuremate probleemideta :)
No comments:
Post a Comment