Sõnad mina, tema ja meie pärast lapse sündi

Ma ei taha selle postitusega mitte kedagi solvata, kuid lihtsalt tekitab see teema minus mõningaid küsimusi.

Ma usun, et kõik on kuulnud/lugenud kuidas noored emmed kasutavad sõna MEIE. Me sööme nüüd korralikult. Me magasime pika lõunaune. Meile meeldib vankris magada. Me hakkasime keerama. Meil tuli esimene hammas jne jne. Ma tahaksin iga kord nende emmede käest küsida, et kas nemad magavad ka vankris koos lapsega, kas nad õppisid ka alles nüüd keerama ja kuidas nad küll siiani ilma hammasteta hakkama on saanud.

Ma mõistan ja tean, et kui sünnib laps, siis vähemalt alguses keerlebki kogu elu tema ümber. Tema söögi-ja uneajad, tema tujud ja tervis mõjutavad kogu igapäevaelu. Eneselegi märkamatult räägime me enamasti lastest ja kõigest nendega seonduvast ja see on minu jaoks täiesti mõistetav, kuid arusaamatuks jääb see, miks mõndade naiste jaoks kaob siis ära nende enda MINA. Minu jaoks oleme mina ja mu lapsed kõik eraldi isiksused ja sõna meie kasutan ikka ja ainult siis kui me tõesti koos midagi teeme.

Tõsi, et kui sünnib laps siis sünnib ka ema. Ema õpib lapse kõrvalt kannatlikkust, hoolimist, aja planeerimist ja armastust, millel pole piire. Võin julgelt öelda, et minu lapsed ongi minu kõige suuremad õpetajad, sest pärast esimese lapse sündi muutusid nii minu maailm kui ka maailmavaade totaalselt, kuid siiski jäi alles see MINA, kes ma olin ka enne emaks saamist. Minul ei ole vaja enam õppida keerama, istuma, sööma ja kõndima, hambad on mul juba ammu suus ja potil oskan ka täitsa ise käia. Jah, emad teevad kõiki asju koos lastega aga kui te ise lähete näiteks jooksma, veedate aega oma meestega või vaatate telekat kui lapsed magavad siis kuidas te küsijatele vastate? Me jookseme, me veedame aega mehega jne? Laps ja ema on koos kasvanud juba sellest hetkest, kui ema näeb seda pisikest tuksuvat südant, kuid milleks kaotada ära nii enda kui ka lapse MINA? Ma õpin ja arenen koos oma lastega, nad on minu maailma nabad ja ma teen kõike koos nendega, kuid siiski suhtun neisse kui eraldi isiksustesse.

Tahaksin väga kuulda nende noorte emade vastuseid mu küsimustele, kes nii räägivad, vb on sellisel meie kasutamisel ka minu jaoks mõistlik selgitus olemas.