Lasteaiapäeva hommik: Ärkan kell 6, et Lennale süüa anda, peale söömist tahab ta jutustada ja ma püüan vägisi silmi lahti hoida, et imetleda, seda pisikest inimest, kes mulle kaisus naeratab. Kui Lenna on uuesti magama jäänud, ajan ennast voodist välja, et natukene rahulikult süüa enne kui mõlemad Liisud ärkavad. Kui olen oma kaks ampsu ära söönud mõtlen, et võiks hetkeks veel pikali visata Lenna kõrvale. Teen silmad uuesti lahti ja vaatan, kella 8.12, olgu öeldud, et Laura peab olema lasteaias kell 9, et ta seal süüa saaks, lasteaeda jalutamine võtab aega 15-20min ja lisaks on enne seda vaja nad mõlemad riidesse saada, Lennal kõht täis sööta ja siis õue ka jõuda. Mõtlen hetkega, et mis järjekorras ma asju tegema peaksin, et võimalikult vähe asjatult aega kulutada. Plaan paika pandud, asun seda täitma- kõigepealt lähen ajan Laura üles, otsin talle riided valmis, panen topsi sisse natuke kamapalle ja panen multikad käima, sätin riided diivanile ritta, et ta saaks need sealt ise selga panna, seejärel võtan Lenna ja tõstan ta mähkimislauale, mispeale kuulen sealt kurja urinat, võtan ta kiirelt riidest lahti ja selle peale kuulen juba temapoolset häälekat riidlemist. Panen ta riidesse ja loodan, et ei pea pärast söötmist uuesti tal riideid vahetama hakkama.
Vahepeal kiirustan Laurat tagant, sest ta jääb unistama ja multikaid vaatama. Söödan Lennal kõhu täis ja hoian hinge kinni kui ta diivanile tõstan, et ta ennast piimaseks ei tee kui ennast ka riidesse panema lähen. Laura hüüab mulle, et Lennal tuli piima välja, nonii on mu esimene mõte, mis ma talle siis nüüd selga panen või saab ehk ikka ilma riietevahetuseta hakkama seekord?! Õnneks on õlal vaid väike laik ja jätan hetkel samad riided selga talle.
Lenna söödetud, oleme kõik riides ja peaaegu valmis minema. Palun Laural tennised jalga panna, kui tennised jalas, küsib, kas on õigesti. Ei ole, vales jalas on, sellele järgneb jonn. Tunnen kuidas hakkan juba vaikselt hulluma. Saan ta maha rahustatud ja lõpuks on tennised õiges jalas. Lenna röögib juba vankrikorvis ja ma püüan võimalikult kiiresti meid õue transportida, kell näitab juba 8.50. Helistan lasteaeda, et Laura jõuab JÄLLE natuke hiljem.
Laura sõidab rattaga aga jääb pidevalt unistama. Ta ei suuda rääkida ja sõita samaaegselt, kuna tal on alati vaja palju seletada siis pean iga 2 meetri tagant teda tagant kiirustama. Lõpuks kell 9.10 jõuame lasteaeda, kõik lapsed juba söövad, kuid õnneks on ka Lauraga arvestatud niiet peale riietevahetust saab tema ka sööma minna.
Koduteel mõtlen juba kuidas ma saan nüüd paar tundi puhata. Enne kui jõuan koduukseni, on Lennal silmad lahti ja vankrist kostab nuttu. Niipalju siis minu vabast hetkest, kiirustan tuppa ja tegelen selle väikese nutva inimesega. Pärast veel paari söögikorda on kell juba piisavalt palju, et teha üks lõunane pikem jalutuskäik. Eesmärgiks on saada vähemalt 15 000 sammu, poolel teel hakkab Lenna vankris nihelema ja ma juba mõtlen, et kus ja kuidas ma sellise tuulise ilmaga teda söötma hakkan. Õnneks jääb ta pärast paari äginat uuesti magama.
Kell 16.15 jõuan koju tagasi, kuna tegin kiirkõndi, olen piisavalt higine, et minna enne riietevahetust pessu, jõuan maja ette, sätin vankri ilusti akna alla ja mis ma näen, ühed suured ja üldse mitte unised silmad vaatavad mulle vankrist vastu. No hästi, võtan ta siis vannituppa kaasa. Taaskord pean arendama oma kiirpesu oskusi, sest Lennal läks äkitselt kõht kohutavalt tühjaks ja nagu talle kombeks, annab sellest väga häälekalt märku.
Vahetan tal mähkud ära, söödan kõhu täis ja kui uuesti kella vaatan, tõden, et pean juba jooksma tagasi lasteaeda, sest Laura oleks vaja ju koju ka tuua. Saan meid uuesti valmis ja juba jookseme lasteaia poole, Sinna jõuan kell 17.15, teised lapsed on ka veel seal ja see tähendab, et Laura tahab veel mängida. Nii ma siis istun seal kella 18.20ni. Riided vahetatud, hakkame kodu poole sõitma/jalutama. Tunnikese mängime veel mänguväljakul ka. Juba antakse vankrist märku, et söögiaeg on käes, tassin meie asjad tuppa ja annan Lennale süüa.
Terve õhtu kuulen ma Laura suust, et tal on kõht tühi või mida ta süüa saab või miks ma talle seda või teist süüa ei anna. Kell 20.00 panen asjad valmis, et mõlemad Liisud puhtaks pesta. Lenna pikutab pesumasina pealsel mähkimisalusel kuni ma Laurat pesen, kuivatan, kreemitan. Üks laps puhtaks pestud, lasen Lennale vanni vett täis ja tõstan ta sinna sisse. Ei kulu just palju aega kui hakkab pihta protest, tõstan ta tagasi mähkimisalusele ja hakkan teda kiirelt kuivatama ja kreemitama, kõik see möödub kõva kisa saatel. Lõpuks on ka see laps pestud, kuivatatud ja kreemitatud.
Viin Laura voodisse ja panen talle Mõmmi Puhhi jutu käima. Luban, et kui Lenna on söödetud ja magama pandud lähen ja loen talle unejuttu. Viin Lenna voodisse ja panen talle unemuusika mängima. Natuke aega sahmib seal omaette ja siis jääb magama. Lähen ja loen Laurale unejuttu, teeme musid ja kallid ja lõpuks vajun diivanile, et nautida neid hetki minule. Kui arvan, et mõlemad juba magavad, kuulen Laura toast karjumist: "emmmeeeee, armastan sind kuuni ja tagasi", vastan, et mina ka. Paari minuti pärast uuesti :Emmmeeee, ma lähen pissile" voodisse tagasi minnes kuulen jälle tema häält: "emmeeee, ma võtan juua". Natukese aja pärast kõlab sealt taas: "emmmmmeeee, ma armastan sind kuuni ja tagasi" vastan, et mina ka aga nüüd aitab. Ei lähe minutitki mööda kui ta hüüab mulle: "emmmeee, ma armastan sind kuuni ja tagasi aga nüüd aitab".
Kui voodisse panekust on möödunud 1,5h magab ta lõpuks ometi. Saan nüüd hakata oma aega nautima, vaatan kella ja pean taaskord ebameeldivalt üllatuma- 22.50. Loen veel kiiresti pereklubist, mida teised on päeva jooksul kirjutanud, vaatan üle oma meilid ja fb ja tunnen kuidas silma hakkab kinni vajuma, kuid enne veel kui ma magama saan jääda, pean panema paika öiste söömist kellaajad, et hommikul õigel ajal lasteaeda jõuda. Äratuskell helisema pandud vajun voodisse ja magan hetkega.
No comments:
Post a Comment